28 veebr.

13. – 27. veebruar 2012.a. Tallinna Polütehnikumi raamatukogus oli kahe nädala jooksul hea võimalus tutvuda Eesti Ajaloomuuseumi rändnäitusega: ,,Vapp. Näitus Eesti vapi ajaloost“. Näitus, mis tutvustas Eesti vapi sünni- ja kujunemislugu, tekitas nii õpilastes kui ka õpetajates suurt huvi, lisaks külastasid õpilased näitust veel ka ajaloo ja ühiskonnaõpetuse tundide raames, pärast väljapanekuga tutvumist oli võimalik vastata küsimustikule, millele vastused võis leida vapinäituse materjalidest.

Eesti riikluse üks sümboleid – vapp jõudis meieni 13. sajandil Taanist, kus see algselt oli kuninga isiklik vapp. Kuuesaja aasta jooksul kasutasid lõvivappi ainult erinevad võõrvõimud: taanlased, sakslased, rootslased ja venelased, alles 19. sajandil võtsid kolme lõvi kujutise kasutusele ka eestlased, näiteks Põhja-Eesti vallakohtunikud kandsid ametimärgina kaelas kubermanguvappi.

Eesti riigi loomisel ei kinnitatud koheselt lõvivappi veel ametlikuks riigivapiks. Mitmete vaidluste tulemusel võeti lõpuks 1925.aastal vastu Riigivapi seadus, mis kinnitas Eesti riigivapiks kolme lõviga embleemi. Seaduse järgi on vapil kaks eri kuju – suur ja väike, mida kasutati erinevatel juhtudel. Nõukogude okupatsiooni aastatel oli Eesti Vabariigi sümbolite kasutamine keelatud, edasi jäid need kestma võõrsil eesti pagulaste hulgas. Eesti Vabariigi ajalooline vapp võeti taas kasutusele 1990. aastal, seega juba enne Eesti iseseisvuse tegelikku taastamist! Tänapäeval tähistab lõvidega vapp Eesti riiklikku iseseisvust ja sõltumatust.

Eesti Ajaloomuuseumi rändnäituse materjalide ,,Eesti vapp“ põhjal koostanud:

Hilja Kattago
Tallinna Polütehnikumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

Vaata ka: Eesti Ajaloomuuseum.